Lugesin just Ärilehest, et globaalsete suurtegijate aktsiad ahvatlevad eestlasi üha rohkem. Tore kuulda. Äkki muutuvad ka börsil kaubeldavad, indeksit järgivate, passiivselt juhitud fondide osakud (eesti keeles tuntud ka, kui indeksiaktsiad) ükskord populaarseks. Kuid oma postitutses tahan keskenda selle artikli viimasel lõigule, mille alapealkirjaks on “Välisaktsia tehingud kallimad.”

Nimelt on Danske Banki investeerimisvaldkonna juhi Anneli Laugmaa sõnul

nii tehingutasud kui ka väärtpaberikonto kuised hooldustasud kohalikel väärtpaberitel soodsamad. Välisaktsiate eest on kuu hooldustasu 0,015% (miinimumtasu füüsilistel isikutel 1.92 eurot ja juriidilistel isikutel 9.91 eurot), millele lisandub käibemaks. Suuremad kuised hooldustasud on Poola, Tšehhi, Ungari ja Venemaa aktsiatel. Kuu hooldustasu arvutatakse portfelli kuulõpu väärtuse järgi, võttes aluseks aktsiate turuväärtuse. Kuu hooldustasu arvutatakse portfelli kuulõpu väärtuse järgi, võttes aluseks aktsiate turuväärtuse.

Ainuke asi, mis Annelil seletamata jäi on see, miks üldse peaks kliendilt kuutasu küsima! Ma ei ole oma börsimaakleri juures USA-s mitte kunagi ühtegi senti kuutasu maksnud! Arvestades seda, et keskmine eestlane ei investeeri just miljonites või isegi tuhandetes eurodes, on ka €1.92 kuus (või €2.30 kuus koos käibemaksuga!) ilmselgelt liiga palju …võib olla isegi rohkem, kui aastane dividendi tootlus nende ostetud aktsiate pealt! Ma ei isegi ei vaevu Danskei Banki kodulehte vaatama, et teada saada, kas see €2.30 kuus on ühe aktsia (maksad €4.60, kui omad nii Microsofti, kui ka Apple-it), või ühe riigi kohta (ala, maksad €4.60, kui omad nii aktsiaid nii USA-s kui ka Ühendkuningriigis) või üldine miinimum tasu. Küll aga loen ma välja, et palju aktsiaid omades on hea võimalus ka rohkem, kui see €2.30 kuus maksta! Igal juhul on tegu rahvusvahelises võrdluses õigustamatu tasuga. Eriti arvestades seda, et USA börsimaaklerid nagu Scottrade, TD Ameritrade, Options House ja E*Trade, selle asemel, et sul raha võtta, maksavad sulle jooksvalt intressi selle raha pealt, mida sa nende konto peal hoiad!

Aga lahkame kohalike pankade hinnapoliitikat edasi! Asi ei piirdu ju vaid kuutasuga. Danske Bankis on

Välisaktsiate tehingutasu on 0,25% tehingusummast (miinimumtasu 31.96 eurot). Minimaalset summat, mida saab välisaktsiatesse investeerida, ei ole. Seega tuleks väga tõsiselt mõelda, kas näiteks 200 euro kaupa välisaktsiatesse investeerimine on mõttekas samm (200 euro korral moodustaksid otsesed tehingutasud miinimumtasu tõttu juba 32% investeeringu maksumusest ja enne, kui n-ö nulli jõutakse, peaks aktsia vähemalt 32% tõusma).

Väikseks võrdluseks, siis:

• OptionsHouse – ühekordne tehingutasu „for new traders“ on $4.75 ≈ €3.70, ükskõik, kui palju aktsiaid ostad või müüd. Ühekordne tehingutasu „for current trades“ on $3.95 ≈ €3.07. Teisisõnu aktsiatehingu sooritaminr Options House juures on 10 korda odavam, kui Danske Bankis!
• Scottrade – ühekordne tehingutasu $7 ≈ €5.45, ükskõik, kui palju aktsiaid ostad või müüd.
• TD Ameritrade – ühekordne tehingutasu $9.99 ≈ €7.77, ükskõik, kui palju aktsiaid ostad või müüd.
• E*trade – ühekordne tehingutasu $9.99 ≈ €7.77, ükskõik, kui palju aktsiaid ostad või müüd.

Minimaalne väärtpaberitehingutasu Danske Bankis Eestis ja nelja suurima USA börsimaakleri juures. (Unustasin lisada Danske Banki hinnale käibemaksu, millest kliendil ju pääsu pole. Kuid ehk ongi nii ausam võrdlus, sest see, et Danske Banki ja teiste Eesti pankade kliendid peavad maksma käibemaksu, see ei olene ju panga enda hinnapoliitikast või produktiivsusest vaid riiklikust maksupoliitikast. Klientidel see muidugi lohutuseks pole.)

Tõsi, USA börsimaakleri kasutamisega seonduvad mõned lisakulud. Eelkõige peab arvestama sellega, et Eesti pangast USA-sse raha kandmine maksab. Näiteks Swedbankis maksab „kulud kantakse kahasse“ tüüpi rahvusvaheline makse €4.47. Selle lisandub (olenevalt sellest, millise USA panga teenuseid sinu USA börsimaakler kasutab) ka „kahasse“ maksetüübi kasutamise tõttu väike tasu Swedbanki USA korrespondent pangas. Seda tasu on mõistlik maksta, sest „kahese“ makse alternatiiv, „kulud kannab maksja“ tüüpi rahvusvaheline ülekanne maksab näiteks Swedbankis €23.01. Ka tuleb arvestada eurode USA dollariks konverteerimisega Swedbankis, mitte-just-kõige-parema-vahetuskursiga. Kuid isegi, kui kõik need kulud ja tasud kokku arvestada, tuleb kasvõi ühe aktsia ostmine USA börsimaakleri juures ikkagi vähemalt poole odavam, kui kasutada näiteks Danske Banki. Ja kui nüüd oletada, et on soov investeerida suurem summa (nii, et see 0,25% tehingusummast, mida Danske Bank küsib, ka tunda hakkab andma) ja on soov investeerida suuremasse hulka erinevates aktsiatesse ja indeksiaktsiatesse (Danske iga tehing maksab vähemalt 31.96 eurot), siis tuleb sääst muidugi veel kordades, kui mitte kümnetes või sadades kordades suurem. Ja kui neid aktsiad veel pikemalt hoida, siis pole ju ka mingit põhjust pidevalt seda kuutasu maksta, mida Danske Bank küsib.

Et mitte ainult Danske Bankile siin lajatada, märgin igaks juhuks ära, et teised Eesti pangad, vähemalt viimati, kui ma nende hinnakirja vaatasin, ei säranud just palju konkurentsivõimelisemate hindadega! (Mul on plaanis kunagi sellest pikemalt ka kirjutada).

Mööda ei saa minna ka Danske Banki investeerimisvaldkonna juhi Anneli Laugmaa viimasest soovitusest, et

Ehk oleks [meie röögatult kõrgeid teenustasusid arvestades] mõttekam enne investeerimist koguda suurem summa või hoopis paigutada vahendid mõnda fondi või deposiiti.

Ma ütleks selle peale, et ehk oleks veel mõttekam enne investeerimist hoopis soodsama börsimaakleri juures konto avada. USA börsimaakleri juures konto avamine pole raketiteadus! Tõsi, see pole päris Facebooki konto registreerimine ka, et selle paari klikiga ära teha saaks. Peale internetis konto avamist oli vähemalt minul vaja leping välja printida, allkirjastada ja koos passikoopiaga USA-sse saata—tavalise postiga, loomulikult. Lisaks sellele konto avamisele–kui sa just ei soovi vabatahtlikult USA-le oma dividendi tulu pealt tulumaksu maksta—tuleb iga aasta W-8BEN nimeline maksu deklaratsiooni vorm välja printida, ära täita (see on väga lihtne), allkirjastada, ära skaneerida ja oma USA börsimaakleri kodulehel vastavasse kohta üles laadida. (Kes teab, võib olla saab tänapäeval sama juba teha ka lepingu endaga – ma avasin oma konto ikkagi juba rohkem, kui 8 aastat tagasi.) Nii, et jah. Päris ilma bürokraatiata ei pääse. Ka on mul endal kogemusi siiski ainult ühe eelpool mainitud USA börsimaakleriga. Seega ma tea ei kas ka teised eestlastele kontot on nõus avama või milline täpselt nende bürokraatia välja näeb. Üks on aga kindel, Eesti börsimaaklerite turul valitseb ilmselgelt mingi turutõrge (tõendite puudumisel ma ei hakka siinkohal arutama, mida ma kahtlustan), mis teeb viimaste kasutamise ebamõistlikult kalliks.